| Ajalugu |
 Valgeranna ehk omaaegse nimega Doberani puhkeala ja rannaäärse kohvikupidamise ajalugu ulatub Esimese Maailmasõja eelsele ajale, mil samas paigas asus Audru mõisaparun Adolf Pilar von Pilchau suveloss, mis sõjaaastatel hävitati. Praeguse rannamaja eelkäijaks on 1928. aasta juulis valminud Doberani kohvik. Iseseisvusaastatel kuulus kohvikuala Pärnu linnale ning üle kümne tegutsemisaasta vältel oli Doberani kohvik paljudele meeldivaks peatuspaigaks. Doberani ja Pärnu linna vahel toimis omal ajal isegi regulaarne paadiühendus. 1936. aastal ristiti Doberan ümber Valgerannaks. Eestiaegse rannakohviku ajalugu lõppes 1944. aastal, mil punaväelased selle rüüstasid ning lammutasid. Küll aga jätkus sõjajärgsetel aastatel Valgerannas suvitamise traditsioon, kuni tänapäevani. Üheksakümnendatel töötas ranna ääres taas kohvik, mida küll merejää kevaditi pidevalt räsis, kuniks 2005. aasta Jaanuaritorm väikese kohvikuhoone jäädavalt purustas. 2006. aastal valminud uus Doberani Rannamaja püüab taasjätkata kolmekümnendate aastate kohvikupidamistraditsiooni Valgerannas. Fotosid mineviku Valgerannast ja Jaanuaritormi kahjustustest saab vaadata pildialbumist. Koostatud Pärnu Postimehes ilmunud Olaf Esna kirjutise põhjal "Kuidas Pärnu oma asumaale kohviku ehitas" |
